Tähistame teistmoodi: BESi virtuaalneEV103 / Celebrating differently: BES's virtual EV103

Meenutades Bostoni Eesti Seltsi möödunud aasta iseseisvuspäeva tähistamist – mis oli meie viimane kohapealne sündmus enne pandeemia algust - nägi tänavune EV103 tähistamine välja pisut teistsugune. Me ei saanud Kalevi komme jagada, viktoriini mängida ega ringmänge tantsida. Nii nagu teised, ei eeldanud ka mina, et koroonaviiruse piirangud kestavad aasta; meie juhatus oli isegi broneerinud Scandinavian Living Center-i saali lootuses, et elu taastub mõnevõrra normaalsesse olekusse.

Kuigi meie pidu nägi välja oodatust erinev, õnnestus meil säilitada mitmeid armastatud traditsioone, seekord virtuaalses vormis. Meie Seltsi president Paul Attemann tervitas meid entusiastlikult eesti ja inglise keeles hoides oma ekraani taustal Ameerika Ühendriikide, Eesti, Läti ja Leedu lippe. Sellega austas ta oma skaudilaagris õpitud traditsiooni, kus ta koos oma kaksikvenna Reinuga heiskas lippe tähtsatel üritustel. Samuti lisas sissejuhatusse pidulikkust nii “The Star-Spangled Banner” kui ka “Eesti Lipp” ühislaulmine.

Kõnelejad olid kutsutud jagama oma mõtteid pandeemia mõjudest mis tuletas meile meelde, et meie ainulaadne Eesti kogukond on säilitanud globaalsed sidemed hoolimata püsivatest reisipiirangutest ja sotsiaalse distantsi reeglitest. Dr. Anne-Reet Annunziata, Eesti Aukonsul Massachusettsis ja Rhode Islandis, tuletas Eesti kodakondsust omavatele isikutele meelde, et konsulaarabi on saadaval nii kohapeal kui ka Eesti konsulaadis New Yorgis. Ehkki mul endal puudub Eesti kodakondsus, sisendas Dr. Annunziata kõne minus palju lootust, kuna kavatsen teha oma esimese Eesti reisi septembris ning on lohutav teada COVID-järgse bürokraatia taga peituvaid nägusid ja inimesi. Järgmisena rääkis Washingtonis D.C.’s asuva Eesti välisministeeriumi USA investeeringute ja kaubanduse direktor Alvar Soosaar Eesti üha globaalsema kohaloleku olemusest. Alvar Soosaar on Bostoni Eesti Kooli lõpetaja ja Pauli lapsepõlvesõber. Kuigi minu eesti keel on veel arenguteel, suutsin aru saada Alvari põhipunktidest: Bostoni Eesti Kooli lõpetajad (kaasa arvatud Alvar) on leidnud tööd laias maailmas ning Eesti on jätkuvalt Euroopa juhtpositsioonil nii idufirmade rohkuses kui ka haridus-süsteemi kvaliteedis. Alvar rääkis ka stipendiumifondist, mida organiseerib Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ). Kokkuvõttes julgustas ta meid jätkama oma kultuuri levitamist kogu maailmas, olgu selleks siis töö, vabatahtlikud ettevõtmised või keeleõpe.

Meie pidu suutis levitada mitte ainult kultuuri, vaid ka rõõmu. Meie tähistamise tipphetk oli Bostoni Eesti Kooli direktori Triin Vallaste ja tema abikaasa Jeffers Englehardt’iga koostöös valminud video eesmärgiga jõuda nii BES-i liikmete kui ka perekonnani Eestis. Filmi tipphetkedeks olid mitmed meie koolipered, kes küpsetasid üheskoos Eesti hõrgutisi (ja õppisid selle käigus sõnavara), mängisid kandleviise ja laulsid ning lugesid ette iseseisvuspäeva tervitusi. Kõige meeldejäävam klipp oli võib-olla video kus Triini ja Jeffersi perekond suhtles kodustatud okassea ja hobusega eesti keeles. Kumbki loom ei teadnud midagi kaamerast ega ka haruldasest keelest! Film lõppes teise digitaalselt kohandatud BES-i traditsiooniga- Bostoni Eesti kooli erinevas vanuses õpilased laulsid virtuaalses kooris “Üksteist peab hoidma”. Epp Sonin lõpetas meie lindistuse ilusa teise traditsiooniga lauldes puudutavalt "Hoia, Jumal, Eestit".

Nagu paljudel Eesti pidustustel, kulmineerus iseseisvuspäeva kogunemine ühislauluga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” lootuses, et saame neid traditsioone järgmisel aastal ka näost näkku jagada. Oleme uhked nii oma pidustuste kui ka eesti keele tundide jätkamist virtuaalses keskkonnas aga ootame kõik, et järgmisel aastal oleks võimalus taas kokku tulla, võimaldades nii praeguste traditsioonide taastamist kui ka uute kehtestamist.

Autor: ArielConnelly-Smith, Tõlkija: Anna-Liisa Sepp

_________________________________________________________________________________________

Reflecting on Boston Estonian Society’s EV102 celebration last year – our final in-person event before the pandemic forced our city into lockdown – the EV103 celebration this year looked a bit different. There would be no sharing Kalev candies, no in-person viktoriin (trivia), no ‘ringmängud’. No one, myself included, expected the COVID-19 restrictions to last a year; our Board had even booked the Scandinavian Living Center’s hall in hopes of life being restored to a somewhat normal state.

Although our celebration looked different than expected, we managed to retain many of our beloved traditions – in virtual format. Our president, Paul Attemann, greeted us enthusiastically in both Estonian and English, keeping the iconic four flags of the United States of America, Estonia, Latvia, and Lithuania in his screen background, paying homage to the flag-bearing tradition he and his twin brother, Rein, adopted as Boy Scouts in childhood. The communal singing of “The Star-Spangled Banner” and “Eesti Lipp,” honoring both the American and Estonian flags, also added to the solemnity of the introduction.

Speakers were invited to share perspectives on the pandemic-influenced world by reminding us our unique community retains global ties despite persistent travel restrictions and social distancing guidelines. The Honorary Consul of Estonia for Massachusetts and Rhode Island, Anne-Reet Annunziata, reminded those holding Estonian citizenship of resources we are lucky to have close to home; both her and the Estonian Consulate in New York City. Although I lack Estonian citizenship myself, Anne-Reet’s speech instilled a lot of hope in me, as I plan on making my first trip to Estonia in September and it’s comforting to know the faces and people behind intimidating post-COVID bureaucracy. Next, Alvar Soosaar, Director of US Investment and Trade at Ministry of Foreign Affairs of Estonia in Washington, D.C., former Boston Estonian School graduate and childhood friend of Paul’s, spoke to the nature of Estonia’s increasingly global presence. Although my Estonian is still a work in progress, I was able to understand Alvar’s key points: that Boston Estonian School graduates (Alvar included) have found work all over the world and Estonia continues to lead Europe in both its startup presence and globally ranked education system. Alvar also spoke to the generous scholarship fund the Estonian-American National Council (EANC) provides and encouraged us to continue exploring and spreading our culture throughout the world, be it through our work, volunteer efforts, or language learning.

Our celebration managed to spread not only culture, but cheer as well. A highlight of our celebration was the collaborative video Boston Estonian School Director Triin Vallaste and her husband, Jeffers Englehart, arranged together with the goal of reaching both BES members and family in Estonia. Highlights of the film included several of our school families baking Estonian treats together (and learning vocabulary in the process), playing kannel tunes and singing along, and reciting their own Independence Day greetings. Perhaps the most memorable clip was Triin’s and Jeffers’s video of their family conversing with a suspiciously tame porcupine and greeting a horse oblivious to both the camera and uncommon language being spoken! The film ended with another digitally adapted BES tradition; Boston Estonian School students of all ages singing “Üksteist peab hoidma” in a virtual choir. Lastly, Epp Sonin beautifully capped off our recording with another tradition, singing her touching rendition of “Hoia, Jumal, Eestit.”

As in many Estonian celebrations, we ended our Independence Day gathering by singing together, ending with “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” in the hopes we will be able to share these traditions next year in an in-person setting. Although we have taken pride in continuing both our yearly celebrations and our biweekly Estonian classes virtually, all of us are looking forward to having the chance to reconnect next year, allowing both restoration of current traditions and establishment of new ones.

Author: ArielConnelly-Smith, Translation: Anna-Liisa Sepp